Tavaliselt on mul alati mingi idee välja mõeldud, millest kirjutada.
Ma panen pealkirja paika, märgin ära kuupäeva, panen taimeri 30 minutiks. Viimasel ajal 15 minutiks, et esimene mustand kiiremini kirja saaks. Esimese mustandi eesmärk on niikuinii ainult see, et mõte hakkaks jooksma ja saaks mõtte paberile (Google docs pole küll paber, aga point jääb) kirja.
Täna on imelik päev. Üle pika aja ma ei tea, millest kirjutada.
Vaatan kolme erinevat projekti. Kolme täiesti erinevat valdkonda, aga mitte ühtegi ideed ei tule pähe.
Selle jaoks, et saada uuesti kirjutama ja nö kirjutaja blokist üle on mitmeid meetodeid. Aga kõik need meetodid põhinevad sellel, et tuleb lihtsalt kirjutada.
Gary Halbert on öelnud oma raamatus “The Boron Letters”, et ainuke viis, kuidas blokist üle saada on kirjutada. Kui midagi ei tule pähe, siis lihtsalt kirjuta. Ei tea, millest kirjutada? Kirjuta kasvõi: blah, blah, blah… Tähtis on sõrmed liikuma saada, sest kui sõrmed hakkavad liikuma võtavad mõtted nendest eeskuju.
Seda kirja alustades polnud mul õrna aimugi, mida öelda tahan, aga näed, hakkaski mõte tööle.
Veel üks meetod, mida kasutan.
Gene Schwartz rääkis ühel seminaril, kuidas tema omal ajal kirjutas. Ja kuidas tal kunagi ei tekkinud kirjutaja blokki.
Selle meetodi olen samuti oma arsenali võtnud ja juba alguses sai mainitud ka.
Ta sättis oma taimeri 33 minutit ja 33 sekundit. Istus laua taha, ees tühi paber või copy, mille kallal töötas ja kolm pastakat. Veel oli laual kruus kohviga. Ta võis juua oma kohvi ja kirjutada või niisama istuda. Aga järgmised 33 minutit ja 33 sekundit ei tohtinud ta laua tagant püsti tõusta, ega tegeleda mingi muu ülesandega. Kuna midagi targemat polnud teha, hakkas oma copyt sirvima. Ja usu või ära usu, aga iga kord, kui ta hakkas oma copy kallal töötama, hakkas mõte liikuma.
Tuleb lihtsalt alustada ja kindla aja kindlale ülesandele pühendada. Ilma segavate teguriteta. Ilma vahepeal messengeri vaatamata.
Keskendumisvõime on muutunud eriti oluliseks, sest meie ümber on 10 korda rohkem segavaid tegureid (segureid), kui telefone ja muid digi-digi asju polnud. (“Meil on kõik nüüd digi-digi”, ütles mulle üks müügimees, kui üritas mulle SEO lahendust müüa. Hakkas meeldima see väljend.)
Igatahes, kell helises ja 15 minutit sai täis. Pärast kulutan veel 15 minutit lihvimisele ja vormistamisele.
Ma loodan, et said paar mõtet, kuidas muuta uudiskirjade kirjutamine enda jaoks lihtsamaks. Ja kui sa tahad, et meie kirjutaksime sinu eest uudiskirju, siis võta ühendust.
Teodor Tõks
Copywriter