Meiliturundus ei tähenda midagi muud kui uudiskirjade saatmist oma listile. Üks viis, kuidas seda teha, on saata lugejatele kord nädalas pildirohkeid uudiskirju, karjuvate -20% pakkumistega ja teha seda nii, nagu teevad konkurendid.
Suhtu listi kui numbritemängu. Kirjuta kõik oma uudiskirjad ChatGPT-ga, sõnumeid läbi mõtestamata, sest mida rohkem reklaame saata seda rohkem ostetakse. Eks? Vaja ainult järjepidevalt pakkumistega pommitada ja loota, et vähemalt keegi spämmikaustast su kirjad üles leiab.
Teine variant on suhtuda oma listi, kui sinu brändi kõige suurtematesse fännidesse. Tulise hingega püsiklientidesse, kes eelistavad sinu tooteid alati konkurentide omadele.
Seda ei saa teha AI toodetud prügiga. (Varem või hiljem saadakse sellest aru, aga see on teise päeva jutt.) Täna ma räägin sulle, kuidas enda kirjadega AI hiiglastest ja Pakkumiste goblinitest edukam olla.
Kui sul on selge, kellele sa kirjutad (eelmine postitus räägib sellest), siis muutub su kirjutamine juba automaatselt mõjuvamaks. Edaspidi sea uudiskirja eesmärgiks muuta suhe sinu brändi ja lugeja vahel tugevamaks.
Edaspidi on iga kirja eesmärk teha eelkõige just seda. Isegi, kui klient alles hiljuti tellis midagi ja ei ole sinu pakkumisest huvitatud, saab ta kirja lugedes kinnitust, et ostab järgmine kord samuti sinult.
Näiteks teed seda siis, kui jagad kirjas mõnd õppetundi. Teisisõnu pakud kliendile väärtust. Klient tunneb pärast kirja lugemist, et õppis midagi uut ja sai targemaks. Seega, kui paari päeva pärast uuesti kirjutad, on ta kirja suhtes vastuvõtlikum. Varsti hakkab su kirju ootama. Lõpuks rõõmustab iga kord, kui sinu uudiskiri jõuab ta postkasti.
Kas alati peab väärtust pakkuma?
Ei pea, kiri võib olla ka lihtsalt meeltlahutav.
Kuid üks asi on kindel. Alati peab kiri olema huvitav. Kui kiri on igav ja seda järjepidevalt, siis varsti ei viitsi su list enam sinu saadetud uudiskirju lugeda. See on ka põhjus, miks enamik -20% pakkumisi satuvad spämmi ja miks AI-müügitekstid on peagi unustatud.
Üks asi veel, mida soovitan sul oma uudiskirjas teha, on anna alati kliendile võimalus osta. Ehk siis kiri peaks alati sisaldama CTA (call to action). See ei tähenda, et müük peab olema ekstreemne (OSTA täna! Muidu enam sulle ei kirjuta!) ja tegelikult ei pea isegi avalduma sinu kirja põhisõnumis.
Piisab sellest, kui iga kirja lõppu lisad üleskutse ja näitad, et võimalus osta on olemas. Inglise keeles kutsutakse seda soft closing, eesti keeles “pehmelt müümine” öelda on imelik.
Igatahes, see käib umbes nii: “Kui sul on vaja täiendada oma kreatiini varusid, siis nüüd on õige aeg. Nimelt, meie sortimenti lisandusid uued tooted ja selle puhul pakume nädala lõpuni tasuta transporti, kui kasutad koodi: KREATIIN.”
Panin praegu suvalise pakkumise kokku ja tegelt see ei ole isegi oluline. Hetkel on selles näites oluline ainult algus. “Kui sul on vaja…” lauset ei pea alati kasutama, aga vaata, kui vähe survet paneb selline lähenemine lugejale võrreldes: “OSTA KOHE!” tüüpi call to actioniga.
Muidugi tuleb kasuks, kui teed mingi huvitava pakkumise ja seod selle uudiskirja looga.
Meiliturundusest sai nüüd natuke räägitud. Kordan üle olulised punktid:
- Meiliturunduse eesmärk on muuta suhe lugeja ja brändi vahel tugevamaks.
- Vahet ei ole, kas pakud uudiskirjas väärtust või lahutad niisama lugeja meelt, aga kiri peab olema huvitav.
- Kirja lõpus anna kliendile võimalus osta.
Muidugi on meiliturunduse eesmärk kasvatada ettevõtte müüki, aga kui teha seda nii, et suhe lugeja ja brändi vahel on teisejärguline, siis kannatab ka ettevõtte müük.
Kui sul ei ole veel meililisti ja tahad, et keegi aitaks sul selle valmis seada, siis võta meiega ühendust.
Teodor Tõks
Copywriter